Implementa Projetu iha Suku, Kompañia La Liga Lider Komunitáriu

Vise MAE halo hela dialogu ho autoriedade komunitariu sira sira salaun Administrasaun Munisipiu Covalima. Foto Tempo Timor

Tempotimor (Covalima)-Liga ba projete bee no kolam ikan ne’ebé kompañia balun implementa iha suku Datotolu, halo xefe suku João Resi preokupa, tanba kompañia refre la konsidera xefe suku Datotolu nu’udar autoriedade másimu iha suku refere.

“Se bele informa ba ministériu sira, tanba kompañia balun implementa projetu iha suku dala ruma ami laiha koñesimentu hanesan iha ha’u nia suku la liga ami,” dehan João bainhira Vise Ministru Estatál hala’o dialogu ho xefi suku ho nia estrutura hosi postu administrativu hitu iha Covalima, Kuarta semana ne’e (09/02).

Read More

Líder komintáriu ne’e subliña, bainhira kompañia implementa projetu la considera, maibé kuandu kompañia hetan problema ona mak foin buka xefi suku atu rezolve problema ne’ebé kompañia enfrenta.

“Kompañia hetan problema buka ona ami xefi suku atu rezolve sira-nia problema maibé implementa projetu laiha koñesimentu husi ami. Ami atu ba haree mós dala ruma ami-nia dignidade laiha,” nia esplika.

Ba kestaun ne’e, Vise Ministru Administrasaun Estatal (MAE), Lino de Jesus Torrezão, esplika, programa sira ne’ebé NGO nasionál no internasionál implementa iha suku tenke iha koñesimentu husi xefi suku sira.

“Normalmente ONG internasionál hetan koñesimentu husi administrador maibé tenke iha koñesimentu husi xefi suku, malandru mak ita nia ONG sira ne’e,” tenik Governante ne’e.

Tuir Lei nú. 9/2016, 8 de Jullu, Lei Suku fó funsaun determinante iha prezervasaun identidade kulturál no iha mobilizasaun husi komunidade lokál atu hala’o esforsu koletivu ba rekonstrusaun nasionál.

Liu husi funsaun importante sira ne’ebé refere ona, suku sira iha funsaun determinante mós kona-ba iha mobilizasaun komunidade lokál no iha dalan ba konkretizasaun husi projetu sira ho interese koletivu, iha prezervasaun ba páz no estabilidade sosiál. Iha mediasaun husi disputa no konflitu entre ema, família ka aldeia no fó kontribuisaun hodi hadi’a kondisaun moris husi populasaun sira no ba progresu sósiu ekonómiku husi paíz.(*)

Related posts