FAO Fasilita Formasaun ba Extensionista Husi Munisípiu Haat

FAO fasilita treinamentu ba estexionista husi munisipiu, Dili, Bobonaru, Likisa no Covalima iha Salaun Centru Juventude Covalima (CJC) durante loron tolu. Tersa (28/07). Foto Tempo Timor

Tempotimor (Covalima)-Foods and Agriculture Organization of the United Nation (FAO) fasilita formasaun ba extensionista sira iha munisípiu haat ne’ebé hetan konvite husi FAO.

Tuir advizór FAO Delfin da Costa katak, formasaun ka treinamentu ba extensionista sira ne’e atu eleva kapasidade extensionista sira nian oinsá atu sai agrikultór ne’ebé di’ak.

Read More

“Ohin fó treinamentu ba extensionista sira husi munisípiu Bobonaru, Likisa, Dili no Covalima rasik, atu aprende hamutuk para bele hatutan informasaun ne’e ba komunidade sira iha suku no munisípiu sira seluk kona-ba oinsá halo to’o ne’ebé di’ak,” dehan Advizór Delfin ba média sira iha salaun Centru Juventude Covalima (CJC), Kuarta (28/07).

Nia hatutan, formasaun durante loron tolu ne’e FAO sei hanorin pasu importante tolu ba extensionista sira hodi implementa iha tempu halo to’os.

“Iha treinamentu ne’e atu habelar prinsípiu tolu mak atu hanorin ba extensionista suku sira katak la fila rai, la sunu rai, maibe ita kuda de’it mak lehe atu kobre rai, hodi konservasaun agrikultura. Aleinde utiliza prisípiu tolu ne’e ita sei hanorin extensionista sira oinsá atu opta opsaun seluk alende tratór,” katak nia.

Iha fatin hanesan diretór agrikultura munisípiu Covalima, Zeferino Guterres apresia ba treinamentu ne’ebé FAO fasilita ba extensionista.

“Biban ida ne’e ha’u apresia tebes ho FAO nia programa ne’e, maske iha tempu difisil maibé extensionista sira husi munisípiu tolu hamutuk ho Covalima bele hetan formasaun loron tolu iha ne’e,” nia dehan.

Diretór ne’e husu ba extensionista sira atu aproveita treinamentu ne’e hodi nune’e aprende husi maluk sira ne’ebé lori materia durante loron tolu.

Entretantu enjiñeiru Cesar José da Cruz husu ba extensionista sira iha munisípiu haat atu halo aproximasaun ba to’os na’in sira, nune’e bele redúz sunu rai.

“Presija hakbesik-aan ba inan-aman sira, hodi nune’e bele hatene sira-nia servisu halo to’os, la to’o tinan ida rua halo fali to’os foun iha fatin seluk, ne’e mós fó impaktu boot hodi estraga ai-horis no selu seluk tan,” katak nia.

Entertantu iha treinamentu ba loron tolu ne’e extensionista sira sei aprende matéria sira mak hanesan aspektu agrikultura tradisional, konservasaun agrikultor nian mak saida, jestan risku dezastre ne’ebe fó benefisiu husi konservasaun agrikultura,   eskola kampu nian ko’alia kona-ba konservasaun agrikultura bele funsiona, konservasaun agrikultura modelu ho nia adaptadu iha Timor-Leste ikus liu kona-ba integrasaun agrikultura sensível ba klima.(*)

Related posts